Mõtisklused Tartu juhtimisest

Mõtisklused Tartu juhtimisest. Kalle-FB-1200x628 muudetud

Ettevõtjana arvestan ma ikka ettevõtte tulusid ja kulusid. Palgakulu on teenindusettevõttes üks olulisemaid kulusid. Lisaks palgale tuleb ju maksta lisaks sotsiaalmaksu 33%, töötuskindlustusmaksu 0,8% ja erinevaid tulemustasusid, et töötajaid motiveerida. Ettevõtte struktuuri üles ehitades on tähtis juhtimisulatus ehk kui palju alluvaid on ühel juhil ning vastutusvaldkonnad ehk mille eest üks või teine juht vastutab. Erinevates juhtimisteooriates on juhtimisulatust käsitletud ka bürokraatiat iseloomustava suurusena – kui juhtimisulatus on kitsas, ehk kui ühel juhil on vähe alluvaid, siis on organisatsioon bürokraatlik ja kui juhtimisulatus on lai, siis on organisatsioon paindlik. Kohaliku omavalitsuse tasandil on erinevate teadlaste poolt hinnatud heaks juhtimisulatuseks 7-9 (12) alluvat.

Vaatame nüüd Tartu Linnavalitsuse juhtimisstruktuuri.  Meil on Tartus viis abilinnapead, kellele allub 11 osakonnajuhatajat ehk ühele abilinnapeale allub keskmiselt 2,2 osakonnajuhatajat. Ehk siis juhtimispüramiid on väga teravatipuline ning juhtimisulatus kitsas. Tekib küsimus, millist lisaväärtust annavad abilinnapead osakonnajuhatajatelt saadud informatsioonile? Olen osalenud paljudel koosolekutel, kus on kohal nii abilinnapead kui osakonnajuhatajad. Koosolekut alustab enamasti abilinnapea, kes esitab poliitiliselt korrektse ja üldise ülevaate, kuid nagu osalejate küsimused lähevad konkreetsemaks, läheb vastamisjärg osakonnajuhatajatele, sest abilinnapeadel puudub ülevaade. Sellest tulenevalt olen aru saanud, et abilinnapead on vaid poliitilise sõnumi kandjad.

Ametlikult on abilinnapea igakuine palganumber 3125 eurot ehk palgafond Tartu linnale ühe abilinnapea kohta on 4181 eurot. Arvestades asjaoluga, et Tartul on viis abilinnapead ja aastas on 12 kuud, siis on kokku ainult palkadele kuluv summa 4181x5x12=250860 eurot. Samas on Tartu Linna ametiasutuste palgajuhendis kirjas, et lisaks on võimalik maksta veel 20% tulemuspalka ja lisatasusid. Kui aga abilinnapea peab kõnet või lõikab linti väljaspool tööaega, siis on vastavalt seadusele töötasu kordajad 1,25x öötöö eest ja 2x riigipühadel töötamise eest. Kokku tuleb keskmine abilinnapeadele makstav palgakulu üle 300 000 euro aastas. Kui nüüd lisada sinna komandeeringukulud, telefonikulud, bürookulud, autokulud ja muud hüved, siis läheneb summa tagasihoidliku prognoosi kohaselt 400 000 eurole.

Võttes nüüd kokku teise ja kolmanda lõigu, saame me, et Tartu maksumaksjad maksavad poliitilise sõnumi edastamise eest neile endile aastas üle 300 000 euro, samas kui sisulise töö teevad ära osakonnajuhatajad. Mis saab siis, kui abilinnapeade juhtimistasand ära jätta ning panna osakonnajuhatajad alluma otse linnapeale? Siis peab linnapeaks olema suure juhtimiskogemusega inimene ning linn säästab iga aasta eelpoolnimetatud summa.

Luban oma valijatele: Kui te mind volikokku valite, siis teen ma kõik endast sõltuva, et linnapeaks valitakse suure juhtimiskogemusega spetsialist ning abilinnapeade kohad kaotatakse. Poliitiliselt hakkab linna juhtima volikogu.nr 429

Comments

2 replies

  1. RE(Tartu2000) on valitsenud 24 aastat, mis on ülimalt liig.See on taganud linnavalitsemises piduliku paigalmarsi. Juba ammu ei tea nimetada asju, mis LV teinud linlaste ja linna kui terviku heaks. Linn on muutunud RE liivakstiks, kus mängitakse omi mänge. Linnaplaneerimises on ellistatud RE huvid, rahvast kuulda ei võeta. Vähenenud on Tartu kui koolilinna tähendus. Kõrgkoolid on pagendatud linnaserva. Tartus on karjuv vajadus muutuste järele. RE tuleks mängida opositsiooni.

  2. Tervist!

    ”Poliitiliselt hakkab linna juhtima volikogu.” Kas poleks igati eetiline, et volikogu ja linnavalitsus ei võta vastu ühtegi otsust enne, kui on avalikkust põhjalikult haritud otsuse ja probleemi suhtes, ning uuritud eelneva tulemuslikkust ja küsitud tartlaste nõusolekut? Kas poleks ka eetiline see, et kui tartlane ei soovi lahendusest osa võtta, siis tema maksuraha ei kulutata karistuse ähvardusel antud asja peale?

Comments are closed.